Näitlejad

INGA – Anastasia Põlajeva
ANTON – Artjom Garejev

Tegijad

ProdutsentNatalja Matšenene
RežissöörNatalja Matšenene
StsenaristNatalja Matšenene
OperaatorAleksei Kulikov
KunstnikKristina Malõševa
HelirežissöörDmitri Morjakin
MonteerijaJaroslav Ziko

Pärast järjekordset tüli karistab Anton oma naist Ingat, sundides teda ööd rõdul veetma. Kümnenda korruse rõdule lukustatult, õhukeses öösärgis tugeva tuule käes lõdisedes mõtleb Inga tagasi sellele, kuidas ta on pidanud oma abikaasa väärkohtlemise all kannatama, ning haub kättemaksuplaane.

Filmist:

Koduperenaine Inga elab vägivaldse abikaasa reeglite järgi, et mitte pojast ilma jääda. 

Väärkohtlemine on vägivald laiemas mõttes; väärkohtleja on vägivallatseja sõltumata sellest, kas see vägivald on füüsilist, psühholoogilist või finantsilist laadi.

Väärkohtlemine kestab sageli aastaid ning ohver on kogu selle aja sunnitud elama vägivallatseja kehtestatud reeglite järgi. Väärkohtlemine on ohtlik mitte ainult selle poolest, et põhjustab füüsilisi kannatusi. Mis tahes vormis rõhumine mõjutab psüühikat ja kaugeltki mitte kõik ei suuda suhtest kaotusteta välja astuda. Emotsionaalne vägivald on seda ohtlikum, et seda on raske tõestada, sest see ei jäta ju kehale nähtavaid jälgi

Tänapäeva mees on õppinud naist “mitte peksma”, selle asemel ta hoopis piitsutab valusate sõnadega ja keelab naisele olla tema ise, luua midagi, teostada ennast. Iga naine, kellega ma olen sellel teemal vestelnud, on mingil oma elu hetkel kogenud ühel või teisel kujul väärkohtlemist.

Minu motivatsiooniks on rääkida sellest, mis jääb igapäevaelus silmale varjatuks. Kust läheb piir? Liigne hoolitsemine ja kontroll ei tähenda mitte partnerist hoolimist, vaid isiklikku ruumi tungimist ja vägivalda. Rahaline toetus, “elu nagu vanajumala selja taga”, lubab kontrollida ja manipuleerida. “Sul pole seda vaja” näitab teise inimese huvidest üle sõitmist. Sinu eest otsustamine tekitab väärtusetuse tunnet. 

“Ohver” on film sellest, et selles loos on kõik ohvrid. Inga on stereotüüpse abiellumisihaluse ja väärkohtlejast abikaasa ohver; Anton on oma ema suure armastuse ja perekonnast idee ohver, poeg Robin on kõige suurem ohver. Võimatu on ette öelda, missugust mõju avaldab see lugu tema elule.

Vägivallast on tehtud palju filme. Film “Ohver” võib anda lähisuhtevägivalla ohvritele võimaluse ennast kõrvalt näha ja leida endas jõudu traumeerivast suhtest välja astuda.